Meie Argielu · Topeltrõõm

Viies ja kuues!

Meie nublud on kuus kuud vanad! Pool aastat! Ühelt poolt tundub, et alles nad ju sündisid. Teisalt on selline tunne, et nad on koguaeg meiega olnud. Pool aastat rõõmu ja seda veel topeltkoguses. (Ei, see ei tähenda, et enne meie peres rõõmu polnud. Ikka oli! Aga poole aastaga on seda veel rohkem juurde tulnud) 🙂

Iga päevaga on nad järjest asjalikumad. Iga päevaga on nad järjest rohkem oma nägu. Iga päevaga on nad rohkem nagu väiksed inimesed, mitte beebid. Neil on omad soovid, omad mõtted, omad emotsioonid. Kui varem nad ainult sõid ja magasid, siis nüüd nad muudkui askeldavad. Ja söövad. Ja vahel natuke magavad ka.

Tipp on aeglasem. Ta keerab end kõhuli ja tagasi. Ta oskab keerutada end ringiratast ühele ja teisele poole, oleneb, kus parasjagu põnevamat vaadata või haarata on. Ta liigub edasi kuidagi, aga mitte roomates ja üsna aeglaselt. Ta naeratab pidevalt ja naerab ka häälega, umbes nii: “heee. heee. heee.” Kui väga naljakas on siis kostub ka laginal naer “heh-heh-hee”, aga seda juhtub tavaliselt ainult siis kui vend klouni mängib. Vend on väga naljakas!

Täpp on kärsitum. Kui tema midagi tahab, siis peab seda kohe saama. Ka tema keerab ennast igatpidi, aga lisaks liigub tema ka üsna kärmelt juba edasi. Ei rooma, ei käputa, aga kuidagi edasi saab. Umbes nagu ussike. Lükkab jaladega pepu püsti ja siis ennast edasi. Kui need käed ja jalad koos tegutsema hakkaks, siis oleks küll kiirem minek. Ta ajab ennast käpuli ja vedrutab edasi tagasi. Ta tahab hirmsasti seista! Ajab ennast pulgaks ja ei luba istuma panna.

Nad mõlemad tegutsevad juba ka koos. Hommikuti naeratavad üksteisele ja topivad sõrmi silma. Või siis sikutavad teineteist tuduriietest. Nad võtavad üksteisel luti suust ning panevad oma suhu. Ja mänguasju kisuvad käest. Lemmik on üks kutsaga vanniraamat. Aga tegelikult meeldivad kõik asjad, mis parasjagu õe käes on. Nad saavad kurjaks, kui neilt midagi ära võtta. Näiteks Selveri Laadaleht. Oi kui suur kisa sellest tuli! Nad on kätte saanud oma varbad ning Tipp topib neid ka suhu. Kõik, mis kätte saavad, nad suhu topivad. Nad on juba nii püsimatud, et sageli enam neid korraga sööta ei saa, sest nad lihtsalt lükkavad ennast tissi otsast minema. Vahivad pea alaspidi üle padja serva või topivad jällegi õele sõrmi silma. Nad puristavad oma suud ja eriti tore on seda teha, kui suu piima või muud toitu täis on.

Nad on juba u kuu aega tutvunud uute maitsetega. Suvikõrvits, lillkapsas, kartul, porgand, brokkoli, pastinaak, kõrvits. Lemmik on lillkapsas ja ka kõrvits läks päris kiirelt. Üldiselt söövad isuga. Varsti hakkame putru proovima 🙂

Nad on niii vahvad! Ja nad on juba poole-aastased! 🙂

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s