Jutustused Segametsa kõige väiksemast siblijast.
Ma ei ole juba ammu kirjutanud midagi meie viieaastasest. Kogu aeg on see plaanis olnud, aga pole jällegi mahti leidnud. Igatahes on ta nüüd väga uhke Suur Vend! Ta ootas oma õdesid väga ja nüüd hoiab neid kui kullatükke. Kui ma veel rase olin, siis oli ta tõepoolest vahepeal õnnetu. Aga mitte sellepärast, et õed… Loe edasi Viiene Suur Vend
Päkapikuhooaeg on üsna pea läbi saamas. Õnneks! Või hoopis kahjuks? Eks sel ole omad head ja vead. Meie Päkapikk on küll üsna usin olnud ja ei ole siiani veel ühtegi päeva vahele jätnud. Iga kord on laps sussi seest midagi leidnud, küll šokolaadikest, värvipabereid, padjapüüri vms. Eile aga tõi Päkapikk talle kleepsuga märkmepaberid. Noh need… Loe edasi Segametsa Päkapikud
Jah, see on kellaaeg. See on meie äratuse kellaaeg viimastel päevadel… Minu jaoks on see veel täielik öö! Tõesti, kui pean hommikul tööle minema, siis ärkan sutsuke veel varem, aga vabal hommikul on selline kellaaeg liig, mis liig. Ilmselt on meie lapsel sisemine äratus, mis käseb tal justnimelt 06:33 meid äratama tulla. Ning kui vahel… Loe edasi 06:33
No lihtsalt kasvõi enda jaoks pean kirja panema, mis tarkused meie nelja-aastane täna siis välja on öelnud. 🙂 Hommik. Poja tuleb suure ähmiga: “Issi ütles, et ta pani selle karbi kappi, aga seda ei ole seal. Ta veas mind haneks, noh!” Pärastlõuna. Poiss tahab külmkapist kokat. Mina keelan, et see on issi oma. Tema vastu:… Loe edasi Tänased targutamised.
Nüüd natuke naljakat juttu meie perest, enne kui meelest ära läheb. * Saunaõhtu. Meil oli sauna akna taga linnupesa, kus olid ka munad sees (mina ei teadnud neist midagi). Laps: “Emme, lähme juba sauna, issi lubas mune näidata.” 🙂 * Söögilauas. Ühepajatoit ei lähe mitte kuidagi, laps nõuab saia. Mina järjekindlana keeldun, enne peab õhtusööki… Loe edasi Nalja kah.
…väljaspool kodu. No pahandusi meil ikka juhtub, tavaliselt mitte väga meelega aga kogemata. Mäletan, et keegi ükskord küsis, et kuidas ma oma last karistan. Ja siis ma omaette tükk aega mõtlesin, et mille eest ma teda siis karistama peaksin. Üks reegel on täiesti kindel: kui midagi maha läheb (kogemata), siis see ei ole pahandus! Ma… Loe edasi Esimene pahandus…
… valutasin sünnitusmajas enda arust nii hulle valusid. Kuna olin seal olnud juba varahommikust saati, siis lootus peatselt sünnitada oli juba kadunud. Mäletan seda aega üsna hästi. 26.veebruari õhtul vaatasime kahekesi telekat ning siis kobisime ära magama. Aga minul ei tulnud und. Selline kummaline tunne oli. Aeg-ajalt hakkas kõht kummaliselt tunda andma. Kuni ärkasin iga… Loe edasi Neli aastat tagasi…
Kõige Väiksem on põhimõtteliselt sünnist saati maganud oma voodis. Ja nüüd on meil üks kaisukaru igal ööl! Tegelikult algas see kaissu ronimine umbes augustis. Siis oli nii, et ta ronis igal ööl u kella poole nelja paiku meie voodisse. Ja siples ning niheles nii palju, et lihtsalt võimatu oli magada. Minul tekitas see täieliku unepuuduse,… Loe edasi Uinu mu väsinud lind….
Ma olen varem tihti mõelnud ja arutanud teistega, kas oleks parem töötada lapsega samas lasteaias või mitte. Minu arvates pigem mitte, eriti kui lapse lasteaia näol on tegemist väikese lasteaiaga. Mulle tundub, et see annab lapsele võimaluse saada ema silma alt kaugemale, isegi kui ema ei tööta samas rühmas. Aga laps tunnetab ära, et ta… Loe edasi Jõulupidu…
Ma ei tea, mis on juhtunud, kuid mul ei ole siiani nende kolme ja poole aasta jooksul lapsele riideid ostes tekkinud eales sellist kaost nagu praegu. Mul on tunne, et olen hullumas. Põhjus – valin lapsele talvekombekat! See on nagu raketiteadus ma ütlen! Ma olen alati mõelnud, et ei ole mõtet maksta hiigelsummasid selle eest,… Loe edasi Talveks riidesse!
Segametsa sekeldused 